Kui 2009 aastal sai ka piisavalt treenitud, siis võistluste ajal sain aru, et koha eest lõpuprotokollis võisteldes tuleb ka suuskadele parim määre osta. Kurb on sõita, kui enamus võistlejaid, kes sinust mööduvad, teevad seda laskumisel ja trööstitu vahega. Seega 2010 otsustasin lisaks piisavale treeningule ka määrded osta. Kuna määrded on kallid ja neid on vähe saada, tuli valik teha maratoninädala algul. Valisin kesktee, arvestasin temperatuuriga -6 -8C ringis. Ostsin Holmenkol -2 -6 kõrge fluorisisaldusega parafini (890.- kr), gruntparafini Holmenkol -4 -14C (89.-kr) ning pulbritest oli ainukesena selleks ajaks müügil Rex -2 -8C (1800.- kr). Pidamnismäärded olid mul varasemast olemas ja seekord oli määrimine lihtne, kasutasin Swix -4 -12C ja panin 4 kihti. Väike hirm oli eelmisel õhtul, kui termomeeter näitas -14C, kuid õnneks oli see hommikuks tõusnud ja arvestasime -10C temperatuuriga. Tõepoolest on hea motivatsioon, kui sa libised teistega võrdselt. Ei saa öelda, et libisemine oleks eraklordselt teistsugune tundunud (kasutasin elus esmakordselt kallist pulbrit), kuid sellest olulisem oli võrdlus kaasvõistlejatega. Ainult mõni üksik libises ehk veidi kiiremini. Seega sõita oli mõnus, tehnika hakkas lagunema alles kuskil 40km peal, aga õnneks algasid seal ka pikemad lausiku osad, kus sai paaristõuget kasutada, kus tehnika lagunemine pole mõeldav. Kokkuvõtteks tubli 358 koht (eelmine aasta 512) ja aeg 4.04.20. Jäin igati rahule:)
Protokoll: http://www.tartumaraton.ee/maraton/63.html
