pühapäev, 8. november 2009

Hiljuti sai käidud ühel väga ilusal üritusel, millega sai tasutud väike võlg oma armsa riigi ees. Nimelt olin kutsutud Reservõppekogunemisele miinipildujarühma juhina. Kirjuatsin sellest väikese kokkuvõtte, mida soovi korral siin lugeda võite.
Miinipilduja rühma Reservõppekogunemine (MPR RÕK) Kirnas 4.-17.10.2009 a.
Pühapäeva hommikul 4. oktoobril kell 9.00 Nõmme kogunemispunkti jõudes oli meeldiv tõdeda, et õppekogunemisele kutsututest suurem enamus oli kohale saabunud. Registreerimine, kiire arstlik küsitlus ja suundusime varustust kätte saama laohoonesse. Meid abistasid abivalmilt tublid kaitseliitlased vbl. Raik Kuusemetsa juhendamisel ja rõõm oli tõdeda, et varustust jagus piisavalt kõigile ja see oli uus ning mugav. Olin varem osalenud Kaitseväe jalaväe väljaõppel ning seega olin igaks juhuks kaasa pakkinud kõiksugu mugavusvarustust, mida hiljem selgus, et läinudki vaja.
MPR RÕK oli planeeritud selliselt, et õppuste esimesel nädalal kutsuti kohale ohvitserid ja allohvitserid, kes õpetati välja kõiki 4 MP valdkonda tundma ja juhtima. Neli valdkonda on - mõõdistamine, tulejuhtimine, arvestamine ja MP meeskonna juhtimine. Teisel nädalal oli osalema kutsutud lisaks reakoosseis, kelle ülesandeks oli spetsialiseeruda ühele ametile ja õppida see selgeks automaatsuseni. Kohal olid MP rühmad Kaitseliit (edaspidi KL) Tallinna-, Harju-, Alutaguse-, Põlva- ja Võru malevatest.
Kirnasse, KL jõgeva malevkonna uude ja kenasse õppekeskusesse jõudes, oli meel ülev ja ootused suured. Siinkirjutaja peab tunnistama, et oli positiivselt üllatunud, et sellises mahajäetud, soodest ja rabadest ümbritsetud kohas, kus puudus mobiililevi, oli niivõrd kaasaegsete õppevahenditega, avarate ruumidega ilus elu- ja õppekeskus. Magala oli soe, puhas ja uue voodivarustusega. Toitlustamine puhtas ja avaras sööklas oli korraldatud ladusalt ning söögid olid väga maitsvad ja seda oli alati piisavalt. Ka kokad olid lisaks headele söögivalmistamisoskustele ülimalt positiivsed ja sõbralikud.
Linnalegendid räägivad Nõukogude aegsetest kordusõppustest peaasjalikult üht ja sama – kahe nädala jooksul löödi lihtsalt aega surnuks, sageli alkoholi kuritarvitades ja kaarte tagudes. Nüüd aga algasid õppused veel samal pühapäeval, ei mingit aja raiskamist! Kõigepealt kell 15.00 kursuse veebli tund, kus vbl. Art Pajusoon selgitas meile kodukorda. Edasi läks kell 16.50 res-ltn. Rein Lindre juhtimisel lahti õppetöö, kus saime teada üldinfo suurtükiväe ja täpsemalt MP kohta ja edasi liikusime juba konkreetsemalt MP meeskonna töö põhimõtete selgitamiseni. Esimese päeva õpe kestis kuni kella 20.40-ni! Õhtul tutvustati meile ka RÕK ülemat, kelleks oli mjr. Joe Lepp.

Esmaspäev algas kell 7.00 äratuse ja hommikvõimlemisega nagu ka kõik ülejäänud päevad, mis oli väga hea võimalus luua päevaks tegus ja värske olemine. Ltn. Rein Lindre juhtimisel jätkus meie õpe kell 8.00 ja saime kohe ka päris 81mm miinipildujat käega katsuda ja rännakasendisse kokku pakkida. Õppisime tundma 81mm miinipilduja osi, milleks on toru, harkjalg- lafett, tugiplaat ja sihik ning samuti erinevaid laskemeetodeid, milleks on otselaskmine, lähiülekanne ja koordinaatmeetod. Huvitav oli ka teada saada, et suurtükiväe kaitsepühak on tuttavlik Saint Barbara.
Õige lühidalt öeldes tuli meelde jätta, et miinipilduja tuleb orientiiri järgi õigesse suunda sättida, loodis hoida ning paigaldada sihikule näit ja nurk. Edasi tuleb vaid käsu peale vastavalt protseduurile miin torust sisse lasta ja tehtud see ongi J.


Lisaks MP-le võtsime läbi ka topograafiaõppe 1:50 000 Kaitseväe kaardil. Saime teada, et kaardid polegi „päris täpsed“, et kõikidel topograafilistel kaartidel on viga, mis iga aastaga suureneb. Käisime looduses kaardiparandust käsibussooliga mõõtmas ning saime teada, et 2000a. kaardi parandus oli keskmiselt + 01-30 (tuhandikud). See number oli meile orientiiriks ja kõneaineks kõikidel ülejäänud päevadel ja õppustel ja tekitas kohati mõningat segadustJ.

Teisipäeva hommikul jagati õpperühm kaheks osaks, millest üks alustas tulejuhtimisõpet ja teine arvestusõpet. Arvestusõppe grupp, kuhu ka siinkirjutaja kuulus, viidi läbi ltn. Martin Šlengi poolt. Õppisime kasutama arvestaja põhitöövahendit „saabast“ ja huumoriga pooleks põhilist abitöövahendit – kohvitassi, millega külmas olles käsi soojendada, et mitte eksida. Õpe oli taas väga põnev ja uus, saime ka aru arvestaja vastutusest, sest tema annab miinipildujale sihikunäidu koordinaatmeetodil laskmisel. Ehk teisisõnu arvestaja keerab MP torud vaenlase peale kuni 4,9 km kaugusel, sageli üle omade peade lastes… Sama päeva pärastlõunal suundusime õppeplatsile, kus proovisime usinalt oma teadmisi praktikas rakendada. Selleks toodi välja ja seati üles 81mm MP ning lasti õppemiine ligikaudu 100m kaugusele. Kuigi tegemist oli õppemiinidega, oli vaatepilt väga tõetruu, miin lendas nii kõrgele, et peaaegu kadus silmist ning langes siis sihtmärgile valju kärgatusega ning ligi meetri sügavusele kõnnumaasse. Harjutasime kokkutöötamist erinevate üksuste vahel.

Kolmapäeva hommikul 07.10.09 alustas meie grupp kpt. Heino Rebase käe all tulejuhtimisõpet. Saime teada, et tulejuht on MP silmad, kes edastab vastase koordinaadid ja annab tulekäsu. Ta „töötab“ seega vastase nägemisulatuses ja on seega vastase sihtmärk nr. 1. Alati! Õppisime hindama kaugusi maastikul tuntud objektide abil nagu tikutoos, soomuk, joonlaud, elektripost jms ning koostama tule tellimust.

Neljapäeva hommikul 08.10.09 alustasime mõõdistusõpet ltn. Janel Säkki juhendamisel. Mõõdistaja põhiülesanne on rühma põhi MP asukoha täpne määramine ning laskekoha ja juurdesõiduteede ettevalmistamine. Mõõdistaja töö on sarnane maamõõtja tööga, kus meile vajaliku paiga koordinaadid tuleb maastikul välja mõõta käsitsi 50 m trossi abil kahe teadaoleva punkti abil. Asi tundus klassis keerulisem, kui hiljem looduses praktiseerides. Oli siingi ülim täpsus ja eksimatus primaarne, nagu teistegi MP jagude töö puhul.
Samal päeval tegime ka paari km kaugusel laskeväljal komplekstreeningu, kus grupid vaheldumisi sooritasid maamõõdistust ning õppelaskmisi M-Golfist. Viimane oli taas üks võimalus „päris“ miini lasta kuni paarisaja meetri kaugusele ning „laenguks“ oli seekord süsihappegaas. Väga põnev oli näha, kuidas osavamad 70 meetri kauguselt sõiduauto rehvi tabasid. Päev läks taas nagu lennates ja põnevaid töövõtteid omandades.

Reedel ja laupäeval kinnistasime veelgi oma tärkavaid teadmisi 81mm miinipildujast ning laupäeva pärastlõunal toimus malevate vaheline võistlus M-Golfist, mille nimeks oli uhkelt „Pange laskmine“. Meeskondade eesmärgiks oli aja peale otselaskmisega 6 lasuga ligikaudu 60 meetri kauguselt pange sisse lasta. Võistlus oli põnev ja saadi pangele väga lähedale, kuid tšempion jäi veel välja selgitamata. Laupäeva õhtul oli võitlejatele köetud tubli saun, mis oli auga välja teenitud.
Pühapäeva hommikul 11.10.09 toimus teadmiste kontroll kõigis neljas aines ning peale lõunat selgus, et meie teadmised olid piisavad, et jätkata reakoosseisu väljaõpetamisele kaasaaitamist instruktorite kõrval ning kinnistada malevate MPR SA meeskondi.
Rühmad reorganiseeriti ning rühmaülemad määrati erinevate jagude juurde väljaõppele kaasa aitama. KL Tallinna maleva MPR 32-st ametikohast sai selle RÕK kaadri põhjal täidetud 18, kusjuures kasutasime 2 MP meeskonda ja jagasime mehed kogemuse põhjal sobilikesse ametitesse. Tagantjärele tundub, et kõik üksused said oma ametikohtadel hästi hakkama ja mis kõige tähtsam – mehed on valmis ja võimelised oma teadmisi-oskusi jagama.
Edasi muutusid õppused veelgi pingelisemaks, kuna kokku oli juba ligi 75 meest, siis toimus söömine kolmes vahetuses ja äratuse aega oli veelgi varasemaks tõstetud – 6.30. Siinkirjutaja lihvis enda arvestusoskusi lisaks koos arvestajate grupiga terve esmaspäeva 12.10.09 ning nähes, et teadmised- oskused arenevad KL Tallinna maleva meestel kiiresti, otsustas liituda MP meeskondade juhtimisega „põllul“. Põhjuseks motivatsioon, et pärast RÕK-i tuleb rühmaülemal KL õppustel juhtida eelkõige MP-de paigutust looduses, ehitada üles töötavat „lehvikut“ ja olla suuteline tulekäsk nagu kord ja kohus täide viia. Aega oma MP rühma juhtimise lihvimiseks oli järgnevatel päevadel piisavalt ja silmnähtava kiirusega õppisid kõik reservistid oma ameteid kord-korralt paremini teostama. MP meeskondi oli tulnud lisaks meie tublidele instruktoritele juhtima ka legendaarse Kaiu MP meeskonna rühmaülem ltn. Kalev Kiviste koos oma tublide allohvitseridega, samuti kogenud res-kpt. Valeri Ulitski. Saime lisaks tugevale teoreetilisele pagasile ka väga praktilisi näpunäiteid. Erinevaid koolkondi kuulates sai siinkirjutajale veelgi selgemaks, kui tähtis on KL Tln maleva MPR praktiline koosharjutamine, mille läbi kõik mõisted üheselt mõistetavaks muutuvad ja käskluste sisu automaatseks muutuks.
Aeg möödus lennates ja neljapäeva hommikul 15.10.09 istusime mugavatesse bussidesse ning alustasime sõitu Sirgala karjääri suunas, kus pidi toimuma õppelaskmine 81mm kild-fugassmiinidega märklehtede pihta. KL Tallinna maleva III MP meeskonna ülem kpr. Tanel Viks üllatas RÕK ülemat mjr. Joe Leppa sooviga võtta kaasa lisa MP komplekt, eesmärgiga Sirgalas aega ratsionaalselt kasutada kuivalt drillides. Selline initsiatiiv teeb teadagi ainult rõõmu. Pärast enam kui 2 tunnist mugavat bussisõitu olime kohal ja alustasime positsioonide ettevalmistamist ja märklehtede ülesehitamist. Kui kõik oli valmis, said esimesed kolm MP meeskonda ülesandeks 7 miini laenguga 1 ette valmistada. Nüüd nägime ka esmakordselt päris miine ja peab ütlema, et aukartus oli suur. Samas olime oma tublide instruktorite käe all saanud väga hea ettevalmistuse, mistõttu tuli kõike korrata täpselt nii nagu õppustel ja kõik lihtsalt pidi korda minema.
Niisiis sai iga MP meeskond lasta kokku 7 miini ning kokkuvõtteks kahest märklauast üks sai 2 otsetabamust ning teine sai palju tabamusi sihtmärgi suhtes tapvas kauguses ehk 50m raadiuses. Üks miin tegi tõrke, mis protseduuri kohaselt ära märgistati ja pioneeridele teatati. Oma tööd tegid õppustel hästi ka tulejuhid, arvestajad ja mõõdistajad.

Reedel 16.10.09 toimus hommikul viimane teadmiste kinnistamine ning peale lõunat viidi läbi mastaapne teadmiste kontroll kõikidele meeskondadele ja jagudele. Soov eksamit edukalt sooritada oli niivõrd suur, et nii mõnigi meeskond „mõtles üle“ ehk unustas rutiiniks muutunud tegevused ja lasi sisse lipsata lapsikutel vigadel, mida treeningul suudeti vältida. Õnneks polnud tegu nii suurte eksimustega, et eksamit oleks tulnud korrata, vaid motiveeris meeskondi uuesti ja uuesti drillima käsklusi automaatsuseni.
Ja lõpuks tuli tasuda vana „võlg“. Mitte ühtegi MP õppust ei lõpetata Kirnas ilma parima „Pange laskja“ selgitamiseta. Võeti taas välja juba tuttavaks saanud M-Golf ja hakati paugutama meeskondade mõõduvõtmisel, kes saab kiiremini tabamuse. Tiheda konkurentsi tingimustes väljus võitjana tubli KL Harju maleva meeskond, kes suutis finaalis pange lasta 54 sekundiga ehk teise lasuga! Tublid mehed need Harju mehed!
Edasi toimus väike pingelangus ja taas saun eeskujuliku leiliruumiga. RÕK hakkas lähenema oma lõpule ja oli isegi kuidagi nukker tunne, et kahe nädala jooksul tekkinud uued kamraadid ilmselt samas koosseisus 100% enam kokku ei trehva. See tunne tekitas aga siinkirjutajal veelgi suuremat soovi küsida üle reservväelastelt, kes on huvitatud jätkama KL Tln maleva MPR kooseisus õppusi ja liituma seetõttu Kaitseliiduga. Veel selle aasta numbri sees teeme aastaks 2010 MPR õppuste plaani ning lisaks lepime kokku mentorprogrammid teadmiste edastamiseks uutele MP rühma liikmetele.

Omalt poolt tahan lisada, et siinkirjutajale jätsid äärmiselt positiivse ja sügava jälje järgmised asjad: RÕK ülema inimlikkus, abivalmidus ja austus alluvate vastu; samad sõnad kõikide instruktorite kohta; õppekogunemisele kutsutud ohvitseride, allohvitseride ja reakoosseisu distsipliin ja pühendumus; õppuste ladusus ja põhjalikkus; olmega seotud küsimuste tase (söök, kasarmutarbed jms); ja kõikide osalejate hoolivus igas olukorras. Sellist riiki olen alati tahtnud!

Laupäeval 17.10.2009 toimus RÕK lõpurivistus, kus mjr. Joe Lepp koos teiste instruktoritega saatsid meid teele soojade sõnade ja tänuga ladusate ja eeskujulike õppuste eest. Ltn. Rein Lindre nimetas meid tunnustavalt suurtükiväelasteks, mis teadagi paneb meie õlule raske kuid meeldiva kohustuse tiitlit auga kanda ja levitada kodustes KL malevates.

Jõudu selleks sõbrad!

Alar Nigul
KL Tln malev MPR ülem.
Tallinnas 27.10.2009

Avaldan siinkohal tänu kõigile tublidele meestele, kes oma ametikohta õppustel väärikalt esindasid.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar