Neljanda alana valikalade ehk selektsiooni faasis otsustasime minna lõunapoolseimasse punkti, mis paiknes St-Maurice lõunaküljel ja oli komplekspunkt. Tegemist oli publikule avatud punktiga ja kuna see oli lõunapoolseim punkt, siis olid korraldajad otsustanud premeerida kõiki võistkondi, kes selles komplekspunktis kõik kuus ülesannet täidavad 1000 lisapunktiga. Esimeses KP-s tuli igal mehel lasta ~300m kaugusel asuvat kahte langevat märklehte 5,6mm kuulipildujaga, mis oli varustatud punatäpp sihikuga, Aega selleks oli 10 sekundit ja kõik mehed said sellega kenasti hakkama.
Olime pisut pahased, et meile sedasi "ära tehti", sest õige oleks olnud sellisel juhul 600 kroonine särk ribadeks rebida, mis tundus absurdne. Takistusriba läbimiseks pidime 60 kg inimkujulise liivakoti kanderaamile siduma ja ettevaatlikult läbima ülipika ja keerulise teekonna, ilma kanderaami maha pillamata. Maksimumsoorituse oleks andnud 10 min aeg, kuid meie aeg oli 15 minutit ja saime sellelt ülesandelt kõigest 250 punkti 800-st kusjuures olime totaalselt kurnatud ja kubemeni märjad ja porised. See ülesanne oli ilmselgelt valesti planeeritud, sest maksimaalne punktisumma, mis sel päeval saadi oli 550(!) ning meie oma kehva saagiga olime kuuendad. Kuna meie jaoks oli aega järele jäänud vähe, siis me ei hakanud saapaid veest tühjaks kallama ega sokke väänama - 10 minutit sellele kulutada tundus liiga pikk aeg. See otsus maksis aga valusalt kätte 12 tunni pärast järgmisel etapil, kui haudunud jalad hõõrduma ning purunema hakkasid. Järgmisena jäi meie teele relvade lahtivõtt-kokkupanemine. Kuna järjekorda polnud, siis suundusime sinna. Neli erinevat relva tuli "elementaarosadeks" jagada ;) ja seejärel tuli need siis taas kokku panna 3 minutiga. Ühe saime kokku, kuid endal oli päris piinlik, et MG-3 oli paari aastaga täiesti ununenud ja sinna see jäigi. Samas oli teinegi ülesanne, kus tuli igal mehel teleobjektiiviga suurekaliibrilisest relvast märki tabada. See läks taas libedalt.Ka põhja pool oli võimalik teenida 1000 preemiapunkti, kui vastavad viis ala läbida. Olime nõuks võtnud maas lebavad punktid kindlapeale üles korjama. Veelgi põhja poole liikudes valisime vahva ülesande, milleks oli Willys tüüpi džiibil kõik 5 velge (koos tagavararattaga) vahetada nii, et tuli auto toestada, velg eemaldada, selle asemele uus paigaldada ja nii teha ring kogu masinale. Aega selleks oli 5 minutit. Maksimum aega ei saanud, kuid 700 punkti taas „kotis“ ja liikusime edasi juba lausa Genfi järve kallastele. Seal tuli meil ühes angaaris sooritada lennumasinate tundmise test, millega saime peamiselt tänu Kaido teadmistele kenasti hakkama. Hoopis põnevam oli aga järgmine harjutus, kus tuli kaks objekti metoodiliselt õige koguse lõhkeainega varustada, ehitada süütenöör pikkusega min 30 sek ja seda kõike limiteeritud aja jooksul. Seekord linnarahva seas objekti päriselt lõhkama ei pidanud, seda oli rakendatud varasemast kogemusest missioonifaasis. Taas maksimumpunktid. Nüüdseks oli k
ell juba peaaegu 16.00 saanud ja võtsime suuna Aigle poole. „Koduteele“ jäi järgmisena elustamisharjutus, mis tuli teha paaris ja nuku peal. Nukk oli varustatud elektroonikaga, mis näitas, kas 5 minuti jooksul sooritatud elustamine oleks tulemusi andnud. Meie nukkudel vedas, nad „jäid ellu“J Järgmine KP oli taas üks takistusrada, kus meeskond kaheks jagati ning erinevaid ülesandeid sooritama suunati. Olin juba üsna läbi ja valisin veidi kergema. Tiit ja Kaido läbisid pikema ja keerulisema harjutuse, mida sain ka ise lõpuosas jälgida. Olime juba ligikaudu 14 tundi pidevas liikumises ja magamata olnud ning see andis tunda. Sellegipoolest saime siit väga kõrged 900 punkti. Nüüdseks oli kell juba viis läbi, olime läbinud 24 KP-d üsna edukalt, väga suuri prohmakaid polnud, tuju oli hea ja suundusime oma viimasele harjutusele, mis oli meile täiesti uus.
Selleks oli BMX ratastel krossiraja läbimine, milleks oli aega 45 sekundit. Jala mahapanek oleks tähendanud 0 punkti. Küngastel perutamine oli vahva, kuid ohtlik just tasakaalu kaotamise hirmus. Läbisime raja veidi alla minutiga ja saime kahjuks ainult 320 punkti priskest 800-st, mida olime lootnud. Mis seal´s ikka, aega oli veel pool tundi, kuid rohkem KP-sid läheduses polnud ja saime rahulikult vahefinišisse vurada. Aigles andsime ära rattad ja registreerisime end sisse. Reeglite järgi oleks iga minut üle 18.00 sulatanud meie punktiarvet 100 punkti võrra. Karm värk. Päevi hiljem saime teada, et olime kokku läbinud 25 KP-d ja saavutanud 13317 punkti maksimaalsest 17025-st, mis nende ülesannete kogusumma andis. Sinna lisandus siis vastavalt kogutud 2000 preemiapunkti. Ka seda saime hiljem teada, et olime selle punktisummaga teisel kohal, kaotades esimesele kohale 124 punktiga. Sisetunne ütles meile, et olime selle etapi üpris edukalt läbinud, kuid kas sellest piisas, et esimestega rinda pista, seda me ei võinud kuidagi teada. Kui meid veoauto kasti suunati, istusime koos ühe Šveitsi võistkonnaga, kes oli kõhutunde pealt veendunud, et nad on ilmselt parima punktiskooriga sellelt etapilt. Mina ei suutnud väsinud peaga mõista, et kuidas nad saavad midagi seesugust arvata, kui neil polnud mitte mingisugust infot teiste võistkondade sooritusest. Aga olgu pealegi, kui see neile lisajõudu andis. Teiste võistkondadega suhelda puhkehetkedel oli sel võistlusel äärmiselt huvitav, kohal oli ju siiski kõigile teada-tuntud eliitüksuste esindused. Näiteks autokastis füüsilise faasi starti sõites jutustas Briti SAS üksuse võitleja, et on kahel korral osalenud missioonil Iraagis ja Afganistanis ja nädal pärast võistlust suundub taas Afganistani. Või siis lõpubanketi ajal Genfi järvel laevaga sõites, kui sinu juurde tuleb sirge selja, tugeva lõua ja sihikindla pilguga ning hallinevate juustega väga heas vormis ohvitser ja teatab, et ta on Swiss Raid Commando võistlust 4 korda võitnud (!) ning sel aastal ei osalenud esimest korda, kuna on liiga vana - 51 aastane. Mis sa oskad kosta.
Loen kui pônevusjuttu. Peaaegu ei môista, miks ma töötan kirjutuslaua taga.
VastaKustutaTõesõna. Aitäh, et viitsid jagada meiega!
VastaKustutaSee Dassault Mirage III eksimus seal sõjatehnika testis kummitab mind. Nimelt paberil läksid visuaalselt read sassi ja vale täht sai pildi juurde ...
VastaKustutaAga noh, mis seal ikka.
Krissu: Nõus Ilmariga, ma loen seda ka kui parimat põnevusjuttu! Väga erutav! Palun jätkata!
VastaKustuta